Kolm minutit, üks sekund

Ma tahtsin tegelikult muljetada eilsest kultuurisündmusest – Arvo Pärdi keskuse filmiõhtust Katariina kirikus, kus näidati Tom Tykveri “Taevast” (Heaven, 2002), aga mõtlesin, et kuulan enne Vater unseri plaadi ära, mille sealt ostsin. Kuigi teos on loodud juba 2005. aastal, ei ole seda varem plaadistatud. Salvestise teeb eriliseks see, et klaverit mängib Arvo Pärt ise, laulab Heldur Harry Põlda (kelle nime ma ei teadnud, aga keda kuulnud ja imetlenud küll). Teos kestab 3:01, meieisapalve saksa keeles häälele klaveri saatel. Ja kõik. Ma ei olnud seda varem kuulnud, ometi oli tunne, et ma olen seda varem kuulnud.. aga mitte selles mõttes, et see meenutaks midagi, vaid nagu oleks mingit väga loomulikku (looduslikku?) häält esitatud.

Ei ole heaks tavaks öelda, et Pärdi muusika on lihtne. Ilmselt seepärast, et lihtsus keerulise vastandina on liialt labane. Kuigi lihtne võib olla ka ju vastandita, absoluudis. Nagu mõnikord kole on tegelikult väga ilus – kui armastust on lisatud, kaob vastand ära.

Filmist ma ei hakkagi kirjutama, mis mul ikka öelda on originaalset. Aga filmiõhtud jätkuvad veel täna ja homme.

Aga kuhu sa meie laulud viid?

„Lendan konverentsile maailma lõppu!“ tegin nalja oma sõpradele, aga natuke tõtt on selles ka. Õnneks küll vaid kaks ümberistumist, aga lennutunnid ja lennujaamas passimise tunnid kokku annavad ligi ööpäevase teeloleku Kanada kaugesse nurka. Newfoundlandi saar on üks kümnest paigast maailmas, kus kehtib pooletunnine erinevus üldistest ajatsoonidest. Eesti ajaga võrreldes on kell seal 5,5 tundi taga.

Kumb jääb alles — Skype või MSN?

Kui Microsoft on ostutehinguga lõpule jõuab ja Skype’i endale saab, mis siis edasi juhtub? Esimene mõte oleks, et suurt midagi ja küllap jääb Skype ikka Skype’iks, lihtsalt omanik on teine. Aga veidi edasi mõeldes ei ole see ju sugugi kindel. Kaht konkureerivat platvormi hallata ja arendada tundub üsna rumal ja kallis mõte. Seega juhtub ilmselt mingil hetkel üks kahest — kas koondatakse kõik arendustegevus ainult Skype’i või ainult Messengeri tarvis. Kumb aga peale jääb? Wikipedia andmetel on Messengeril igakuiselt 330 miljonit aktiivset kasutajat, Skype’il parimatel päevadel 27 miljonit. Neid arve võrrelda on pisut keerukas, aga ma usun, et Messengeri kasutajaid on endiselt rohkem. Kas see tähendab aga meie rahvusliku uhkuse, Skype brändi kadumist? Saame näha.

Xbox 360 polekski nagu Microsoft

Huvitav, et ühelt ja samalt firmalt, milleks on Microsoft, võib tulla nii erineva kasutuskogemusega tooteid. Suure erandina paistab silma Xbox 360, mis oleks nagu täiesti erineva tootja töö. Kogu Xboxi kasutuskogemus on lihtne, isegi intuitiivne või leiab vähemalt vajadusel kergesti ametlikke abimaterjale. Samas on Microsofti enda veeb ja paljud tooted, eriti pilvetooted, totaalselt segadusse ajavad. Ilu hakkab juba vaikselt looma, mingi stiil paistab siit-sealt läbi, aga siis tundub, et on jälle käega löödud ja kuskilt hakkab leht logisema, nähes välja teistmoodi kui muud saidi osad ning pakkumata selget ja lihtsat informatsiooni, umbes nagu suudab teha Apple. Või õigemini — nagu suudab teha Microsoft ise, aga teises divisionis — Xbos 360 kallal. Samuti said nad suurepäraselt hakkama Zune platvormiga, ehkki see lõpuks põrus. Lihtsalt konkurents ei olnud aus, iSeadmete ökosüsteem oli nii paigas, et seda ümber lükata oli sisuliselt võimatu. Kes aga Zune’i käes hoidnud, teab, et seade oli äärmiselt korralik, vähemalt iPodi tasemel, lihtsalt sama hea asjaga konkureerida olemasoleva maailma vastu ei saa. Isegi veidi paremaga ei saaks, see peaks olema juba oluliselt parem.

Microsoft peakski looma eraldi ettevõtted oma niivõrd erinevate toodete arendamiseks, nagu on Xbox 360 ja peagi enda valdusesse saadav Skype.

Reedene laul

Pole ammu siia kirjutanud, kuigi juhtunud palju. Näiteks kuulutati välja maailma halvim laul – Rebecca Black “Friday”. Youtubis on sellele ka juba tehtud eestikeelne tõlge.

Reedest on laulnud teisedki, näiteks The Cure “Friday I´m in love” ja kantrilaulja George Jones “It´s finally Friday”. Kas keegi teab veel reedelaule?

 

VPN aitab hädast välja

Siin on lihtsalt ja selgelt ära seletatud, kuidas süsteemile ära teha, mis ei taha tunnistada, et Eesti on ka riik. Kõik need Xboxid ja PS3-d, mis ei luba ka tasulist sisu (map packid, filmid, demod) Eestist tõmmata lihtsalt meie asukoha pärast, tuleb VPNi abi ära petta ja kuidas seda teha, saab lugeda lihtsa õpetusena siit: http://www.arvustus.com/cod-first-strike/arvustus/2411

Meie oma Schwarzenegger — kuberner Kunnas

Mida enam ma Loe Kunnase valimisreklaame näen ja intervjuusid loen, seda enam tundub, et ta on asunud hõivama Eesti poliitmaastikul ainulaadset nišši. Terminaatori nišši. Seda sama, mis Californias on kuberner Arnold Schwarzeneggeri käes. Mõlemad on karmid mehed (Kunnas on vist karmimingi, rääkis kusagil, kuidas ta paljaste kätega tapnud on), mõlemad on aga ka kultuursemate nähtustega samuti teemas — Arnie filminduses, Leo kirjanduses.

Kunnas ja Arnie

Kassipildivõistlus

Maaleht korraldas valgete kasside pildivõistluse, kuhu on laekunud juba 1000 fotot! See on märgiks sellele, et headus ei ole maailmast veel otsa saanud. Pildid jagunevad järgmiselt:

1. Portreefotod nt see
2. Täispikkuses paraadfotod
3. Pornograafilised poosid (sh alakategooria sellisest tegevusest)
4. Beebipildid (sh alakategooria “Kittyporn“)
5. Stiilipidu
6. Looduses (sh alakategooria “Lumes”)
7. Koos sõbraga
8. Teolt tabatud

Teistsugused jõulud

Hmmm…. midagi on õhus. Olen näinud juba mitu jõulukaarti pisut teistsuguse sõnumiga kui tavaliselt.

SA Archimedese kassi unenägu: http://eva.city.ee/archimedes/est/

Orbital Vox Stuudio (helistuudio) töömeetodid: http://www.youtube.com/orbitalvox#p/u/0/g1NyadRYKko

Ja siis oli veel üks, kus jahimees lasi maha jõuluvana põhjapõdra rakendi.

Kala Ruudus reklaamiagentuuri kaart: http://www.youtube.com/watch?v=9uIZRE4SneY&feature=player_embedded

Anneta arvutiressurssi

Kõigil meil on arvutid, mõnel isegi mitu, aga (õnneks?) ei kasuta me neid päris 24/7. Sel ajal võiks see masin ju ka kasulik olla. Kuidas seda saavutada… hmm.. hmm… Õnneks ongi terve rida lahendusi olemas. Olete kuulnud BOINCist (http://boinc.berkeley.edu/)? See on üks väärt projekt, mis võimaldab oma annetada oma arvutiressurssi mõne maailmale kasuliku või niisama huvitava probleemi lahendamiseks. On matemaatilisi probleeme, on kliimaprobleeme, on vähiuuringuid, abiks saab olla ka LHC projektide juures. Kindlasti oled kuulnud ka SETI maavälise elu otsingutest.

BOINC Manager (http://boinc.berkeley.edu/download.php) on programm, mis seda kõike võimaldab ja kust sättida saab, millal ja kui palju oma arvuti protsessori jõudlusest annetada tahad. Selle Manageri külge saabki erinevad projektid liita.

Tänane soovitus on World Community Grid (http://www.worldcommunitygrid.org/index.jsp), mis tegeleb väga mitmete humaansete projektide haldamisega — liites oma BOINC Manageriga vaid ühe projekti, jaotab see omakorda sinu arvuti võimsust igasuguste vajalike projektide vahel, väga mugav. Eestlastelgi on seal oma tiim, nime poolest Estonian Grid Community.

Liitu ja tee head kõige mugavamal mõeldaval moel — ise mitte midagi tehes